Erinevad nähtused läbi ajaloo!(2. nädal)

IT mõjutab meie elu niivõrd, et paljud kombed, praktikad ja tehnoloogiad on meie elust, kas kadunud või arenenud millekski muuks. Samas on paljud kombed ja praktikad jäänud ka samaks.

Esimene teema, millest tahaks rääkida on sõnumite edastamine või suhtlemine. Enne veebi tulekut, oli üks peamisi informatsiooni edastamise ja vastuvõtmise meetodeid ajakirjad, ajalehed, raadiokanalid ja posti saatmine.

Tänapäeval hakkab "pabermeedia" ja posti saatmine kiirenevalt kaduma. Aina populaarsemaks kujuneb info edastamine ja vastuvõtmine läbi interneti. Kasutades internetti uudiste lugemiseks ja saatmiseks, oled sa terve maailmaga kursis ning ajakohane. Julgen väita, et "pabermeedia" hakkab kaduma ning asemele on tulnud internet sellepärast, et ei mäleta, millal ma viimati sain kelleltki sünnipäeva kaardi oma postkasti või lugesin ajalehte.

On tekkinud massiivsed suhtlusvõrgustikud ning uudiselehed. Kuna pea igaüks omab nutitelefoni või arvutit, on sõnumi saatmine või uudiste lugemine paari näpuliigutuse kaugusel.

Kuna internet on vaba ja seda võib kasutada igaüks, võib internetist info tarbimine olla ka halb. Internetis ringleb väga palju valeinformatsiooni ning inimesi on sellel viisil kerge mõjutada.

Rääkimata sellest, on interneti massiivne infovoog muutnud meie elu paremaks.

Rääkides internetist on paljud infoedastuse tehnoloogiad jäänud põhimõtteliselt samaks, kuid on välja arenenud paremad versioonid. Vahet ei ole, et mõned veebi baasprotokollid on umbes 40 aastat vanad, sest ilma nendeta ei oleks veeb võimalik.

Näiteks võib võtta protokollid nagu HTTP, HTML, TCP/IP jne.

HTTP

Võib öelda, et HTTP on veebi alusprotokoll. HTTP on muutunud lihtsast failiedastusprotokollist väga võimsaks ning kindlaks tehnoloogiaks, mis võimaldab sellel kanda üle kõrgekvaliteetseid pilte, videosi ja muud multimeediat. HTTP on näinud palju muutusi ning arenguid, kuid protokolli peamised alused on jäänud samasuguseks.

HTML

HTML (hüperteksti märgistuskeel) on ainus märgistuskeel veebilehtede loomiseks maailmas.

HTML on pidevalt arenev ning selle lõi sama inimene (Sir Tim Berners-Lee), kes lõi ka HTTP jne. Võib öelda, et tema ongi veebi "Creator". Vahet pole, mis HTMLi versioonist me räägime on iga uus versioon võimaldanud selle kasutajatel ehitada meelepärane veebileht kiiremini, paremini ning muuta selle väljanägemine ilusaks ning lihtsamaks.

TCP

Aasta oli 1983, kui ARPANET võttis kasutusele TCP/IP ning alustas "network of networks" ehitamisega, mis tänapäevaks on kujunenud kaasaegseks internetiks.

TCP on protokoll, mis võimaldab kahel või enamal arvutil üksteisega suhelda, saates andmeid üle võrgu pakettides.

IP

IP ehk teisisõnu internetiprotokoll on interneti toimise jaoks esmavajalik.

IP ülesandeks on edastada pakette ühest masinast teise masinasse IP aadressi alusel, kapseldades andmed datagrammidesse ning edastades need läbi teiste IP võrkude sihtmasinasse . Teisisõnu oskab IP pakette marsruutida. 

Üks huvitavamaid asju IP kohta on see, et selle algversioon on 30 aastat vana, kuid me kasutame seda siiani. Tegu on IPv4-g. Sellele eelnesid ka 3 versiooni, kuid need olid eksperimentaalsed, ning ei leidnud kunagi kasutust.

IPv4-l on ka "noorem vend" IPv6. IPv6 võeti kasutusel aastal 2008 ning selle kasutamine suureneb iga aasta. IPv6 kõige silmatorkavam erinevus versioonist 4 on aadresside suurus. Samal ajal, kui IPv4 kasutab adresseerimiseks 32 bitti, siis IPv6 kasutab 128-bitiseid aadresse, mis pakub suurema arvu kasutatavaid aadresse.

Viited kasutatud kirjandusele:

https://www.w3schools.in/html-tutorial/history/

https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Web/HTTP/Basics_of_HTTP/Evolution_of_HTTP

http://www.nethistory.info/History%20of%20the%20Internet/protocols.html

https://www.internetsociety.org/internet/history-internet/brief-history-internet-related-networks/