Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020

Lugedes tolle aja visiooni sellest, milline võiks olla Eesti ITK sektor, võib öelda, et nii mõnigi asi on täide läinud ning oleme IT alas väga kiiresti arenev riik.

Enamik mainitud teemadest "Eessõna" lehel on kõik täide läinud. Kõigile kättesaadav internetivõrk, e-identiteet, digitaalallkiri, e-residentsus jne. Ütleks, et digisüsteemid nagu digitaalallkiri, Mobiil-ID, Smart-ID jm ongi üks kõige enam realiseerinud visioon.

See lihtsustab inimese igapäevaelu ülimalt palju ning pakub mugavusi, mida igas riigis ei ole. Logi sisse enda panka või riigiportaali paari näpuvajutusega ja kõik.

Samuti võiks mainida "Tarka tarbimist". Eestlased on muutunud targaks tarbijateks. E-keskkonnad ning internetipank on niivõrd arenenud, et see võimaldab inimestel kõik vajalik endal ise ülesse otsida või sooritada, seda ka parema hinnaga. Näiteks võib võtta Hiinast toodete tellimise, sest paljud tooted on isegi koos postiteenuse lisandumisega odavam, kui Eestist ostes. See ei käi muidugi kõikide kohta. Mõned inimesed eelistavad siiski asju vanat moodi teha, sest tehnoloogia on neile arusaamatu ja hirmutav. Peamiselt vanad inimesed, kes ei soovi sellega midagi tegemist teha.

"Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine. Seda enam, et kadumas on IKT-oskusi mittenõudvad töökohad. IKT laialdane kasutuselevõtt on kiirendanud struktuurseid muutusi tööturul." - Mingil määral nõustun, kuid mitte täielikult.

Kuna masinad ja tarkvara on üha laialdaselt kasutusele võetud, on ilmselt mõnigi töökoht sellel põhjusel kaotatud. Näiteks võib võtta paari aasta jooksul ilmnenud iseteeninduskassad, mis asendavad tavalise kassapidaja tööd. Vanemad inimesed ei ole tehnoloogia suhtes nii vastuvõtvad, kui noored. Tähendab, et vana inimene ei lähe IT-d õppima, et "uutel alades uusi väljakutseid vastu võtta."

Rääkides põrumistest, mõtlen ma kohe punktile: "Eestist on saanud maailmas tuntud mõttekeskus, kus toimub hoogne ja mitmekesine arutelu infoühiskonna olemuse ja tuleviku üle ning selle mõju kohta igapäevaelule ja eri elualadele. Eesti on hinnatud globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel, seistes hea selle eest, et samaaegselt oleks tagatud infoühiskonna kolm olulist sammast – info vaba liikumine, turvalisus ja privaatsus."

Jah, Eesti IT sektor on väga kiiresti arenev ning kaasaegne, kuid minu meelest, ei ole me veel tuntud mõttekeskus, kus toimub arutelu infoühiskonna olemuse ja tuleviku üle. Seda teevad siiski "Suured poisid" nagu USA ja näiteks Hiina, kes arendab vastuolulisi tehnoloogiad. Üks näide on sotsiaalne punkti või krediidi süsteem.

Rääkimata põrumistest on Eesti kiiresti arenev ning eeskujulik näide teistele riikidele.